Keelekümbluskool
Narva Vanalinna Riigikool on avatud 1. septembril 2000. aastal ning õpetab lapsi varase keelekümbluse meetodi järgi. Keelekümblus on lõimitud aine- ja keeleõppe viis, mis kasutab hariduse saamisel kahte või enamat keelt. Selle tulemuseks on mitmekeelsus.
Kümblusprogrammid võeti kasutusele Kanadas 1965. aastal, selleks, et luua Quebecis elavatele inglise keelt kõnelevatele lastele võimalus hästi omandada Kanada kaks riigikeelt - inglise keel ja prantsuse keel. Neil põhimõttel on keelekümblusprogramm rakendatud Eesti koolides, samas on meie vabariigi põhikoolides kasutusel mitmeid keelekümbluse mudeleid.
NVRK-s on eesmärgiks eelkõige riigikeele omandamine kõrgel tasemel ning emakeele (vene keele) hoidmine ja selle õppimiseks soodsate tingimuste loomine ning mitme võõrkeele õpetamine ja selleks erinevate võimaluste leidmine.
NVRK-s toimub eesti keele õpe riikliku õppekava alusel ning lisaks keele tundidele on koos teiste õppeainetega maht 60% ulatuses eesti keeles.
Funktsionaalne keele jaotus on klassiti paika pandud nii, et üks õpetaja räägib ühte keelt ega tõlgi. See põhimõte motiveerib õpilasi aktiivsemalt keelt õppima ja kiiremini seda kasutama.
Kesksel kohal on keelekümblusmetoodika juures erinevate aktiivõppe meetodite kasutamine, igapäevased rutiintegevused, toetavad seinad õpitava materjaliga ning mitmekülgse andeka õpetaja töö lastega. Õpilastele lähenetakse vastavalt tema võimetele ja arengule individuaalselt. Õppetegevust toetab huvi ja klassiväline tegevus, ilukirjanduse lugemine, aine olümpiaadidel ja võistlustel osalemine ja õpilase võimetekohane enesetäiendamine.
Keelekümbluse peamised põhimõtted on:
üks õpetaja- üks keel;
õpetaja aitab õpilasel aru saada, et õppimine ei ole raske;
õpetaja julgustab lapsi keelt kasutama igal võimalikul juhul;
õpetaja kujundab õpilasel positiivse suhtumise eesti keele ja ainete õppimisse;
õpetaja arendab lapse loovust ja aktiivsust;
õpetaja poolne ning kõigi teiste koolitöötajate lähenemine lapsele on sarnane;
õpilane ise kujundab endale paraja tunnitöö tempo;
õpilase poolt tehtud vigu ei parandata, vaid korratakse õigesti ja lastakse õpilasel omakorda üle korrata;
õpilastele jagatakse rohket tunnustust.
Keelekümbluse metoodika alusel õppimise tulemusena sooritavad õpilased põhikooli lõpus eesti keele ja kirjanduse eksami emakeelena ning suudavad jätkata oma haridusteed ka eestikeelses gümnaasiumis.
Rohkem infot leiate veebilehelt https://harno.ee/keelekumblus
Narva Vanalinna Riigikool on avatud 1. septembril 2000. aastal ning õpetab lapsi varase keelekümbluse meetodi järgi. Keelekümblus on lõimitud aine- ja keeleõppe viis, mis kasutab hariduse saamisel kahte või enamat keelt. Selle tulemuseks on mitmekeelsus.
Kümblusprogrammid võeti kasutusele Kanadas 1965. aastal, selleks, et luua Quebecis elavatele inglise keelt kõnelevatele lastele võimalus hästi omandada Kanada kaks riigikeelt - inglise keel ja prantsuse keel. Neil põhimõttel on keelekümblusprogramm rakendatud Eesti koolides, samas on meie vabariigi põhikoolides kasutusel mitmeid keelekümbluse mudeleid.
NVRK-s on eesmärgiks eelkõige riigikeele omandamine kõrgel tasemel ning emakeele (vene keele) hoidmine ja selle õppimiseks soodsate tingimuste loomine ning mitme võõrkeele õpetamine ja selleks erinevate võimaluste leidmine.
NVRK-s toimub eesti keele õpe riikliku õppekava alusel ning lisaks keele tundidele on koos teiste õppeainetega maht 60% ulatuses eesti keeles.
Funktsionaalne keele jaotus on klassiti paika pandud nii, et üks õpetaja räägib ühte keelt ega tõlgi. See põhimõte motiveerib õpilasi aktiivsemalt keelt õppima ja kiiremini seda kasutama.
Kesksel kohal on keelekümblusmetoodika juures erinevate aktiivõppe meetodite kasutamine, igapäevased rutiintegevused, toetavad seinad õpitava materjaliga ning mitmekülgse andeka õpetaja töö lastega. Õpilastele lähenetakse vastavalt tema võimetele ja arengule individuaalselt. Õppetegevust toetab huvi ja klassiväline tegevus, ilukirjanduse lugemine, aine olümpiaadidel ja võistlustel osalemine ja õpilase võimetekohane enesetäiendamine.
Keelekümbluse peamised põhimõtted on:
üks õpetaja- üks keel;
õpetaja aitab õpilasel aru saada, et õppimine ei ole raske;
õpetaja julgustab lapsi keelt kasutama igal võimalikul juhul;
õpetaja kujundab õpilasel positiivse suhtumise eesti keele ja ainete õppimisse;
õpetaja arendab lapse loovust ja aktiivsust;
õpetaja poolne ning kõigi teiste koolitöötajate lähenemine lapsele on sarnane;
õpilane ise kujundab endale paraja tunnitöö tempo;
õpilase poolt tehtud vigu ei parandata, vaid korratakse õigesti ja lastakse õpilasel omakorda üle korrata;
õpilastele jagatakse rohket tunnustust.
Keelekümbluse metoodika alusel õppimise tulemusena sooritavad õpilased põhikooli lõpus eesti keele ja kirjanduse eksami emakeelena ning suudavad jätkata oma haridusteed ka eestikeelses gümnaasiumis.
Rohkem infot leiate veebilehelt https://harno.ee/keelekumblus
